Hoiatusest meetmeteni: Ülevaade ELi stabiliseerimisvahendist
Stabiliseerimisvahendi kasutuselevõtmisega kiirreageerimise korra jätkumeetmena 2007. aastal tõhustas Euroopa Komisjon märkimisväärselt oma tegevust konfliktide ennetamise, kriisiohjamise ja rahu tagamise valdkonnas.
Stabiliseerimisvahendi raames teostatavad kriisidele reageerimise projektid keskenduvad väga paljudele teemadele, nagu vahendustegevuse toetamine, usladuse loomine, vahevalitsuste moodustamine, õigusriigi tugevdamine, õigusemõistmine üleminekuperioodil või loodusvarade roll konfliktis. Stabiliseerimisvahendi raames saab nimetatud valdkondi toetada kriisiolukorras või tekkiva kriisi puhul, kui muudest ELi vahenditest ei ole õigeaegset rahalist abi võimalik osutada.
Stabiliseerimisvahendit on juba kasutatud paljudele kriisidele reageerimise projektide raames üle kogu maalma . Suurim summa eraldati projektidele Aafrikas, Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas, Balkani poolsaarel ning järgmiseks ka Lähis-Idas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas.
Rahutagamispartnerlus
on stabiliseerimisvahendi innovaatiline mõõde, mis on loodud eesmärgiga tugevdada kodanikuühiskonda rahu tagamiseks. Rahutagamispartnerlus loodi kodanikuühiskonna ja ELi institutsioonide vahelise dialoogi aktiviseerimiseks. See kõnetab konkreetselt kodanikuühiskonna organisatsioone ja mõttekodasid ning ka rahvusvahelisi organisatsioone ja asutusi ELi liikmesriikides.
Stabiliseerimisvahend võimaldab ELil olla abiks pikaajalise rahvusvahelise, piirkondliku ja riikliku suutlikkuse loomisel, et tegeleda valdavate piirkonnaüleste ja ülemaailmsete ohtudega.